Päevaliilia Middendorffi
Middendorffi päevaliilia - Hemerocallis middendorfii.
Kasvab Kirde-Hiinas, Koreas ja Põhja-Jaapanis. Venemaal kohtab Kaug-Idas, Amuuris ja Mandžuuril. Kasvab luhtadel, kallakutel, lehtpuumetsa servades, põõsatihnikutes. Hiinlased kasutavad tänini päevaliilia seda liiki toiduks- keedavad õisi koos hirsitangudega. Nimetuse on taim saanud 19saj. Vene botaaniku A.F.Middendorfi auks.
Veel üks varaõitsev päevaliilia. Tal on paks, kõver juurerisoom, ning haprad, silinderjad narmasjuured. Lehed on väga kitsad, 1-1,8 cm, keskmised pisut laiemad, 2-2,5 cm, tugevalt longus. Lehtede alguses on näha eelmise aasta surnud lehtede kiulised jäägid. Õisikukandjad kuni 80cm pikkused, kõrguvad lehtede kohal. Õied koondunud tihedatesse, väikeseõielistesse ladvaõisikutesse, ebameeldiva lõhnaga, erk-oranþid, kuni 11 cm läbimõõduga ning 9cm pikkusega. Sisemine õiekate laiem, 1,5-2,1 cm, lame, pealmised tagasilükatud, servad kilejad. Esimesed õied ilmuvad mõnikord juba mai keskel. Õitseb umbes 20 päeva. Sügisel õitseb mõünikord teistkordselt. Kultuuris 1866-ndast aastast. 1,0 g = 111 seemet.
Kasvab Kirde-Hiinas, Koreas ja Põhja-Jaapanis. Venemaal kohtab Kaug-Idas, Amuuris ja Mandžuuril. Kasvab luhtadel, kallakutel, lehtpuumetsa servades, põõsatihnikutes. Hiinlased kasutavad tänini päevaliilia seda liiki toiduks- keedavad õisi koos hirsitangudega. Nimetuse on taim saanud 19saj. Vene botaaniku A.F.Middendorfi auks.
Veel üks varaõitsev päevaliilia. Tal on paks, kõver juurerisoom, ning haprad, silinderjad narmasjuured. Lehed on väga kitsad, 1-1,8 cm, keskmised pisut laiemad, 2-2,5 cm, tugevalt longus. Lehtede alguses on näha eelmise aasta surnud lehtede kiulised jäägid. Õisikukandjad kuni 80cm pikkused, kõrguvad lehtede kohal. Õied koondunud tihedatesse, väikeseõielistesse ladvaõisikutesse, ebameeldiva lõhnaga, erk-oranþid, kuni 11 cm läbimõõduga ning 9cm pikkusega. Sisemine õiekate laiem, 1,5-2,1 cm, lame, pealmised tagasilükatud, servad kilejad. Esimesed õied ilmuvad mõnikord juba mai keskel. Õitseb umbes 20 päeva. Sügisel õitseb mõünikord teistkordselt. Kultuuris 1866-ndast aastast. 1,0 g = 111 seemet.